Mustpeade ajalugu

Tallinna Mustpeade vennaskond oli algselt vallaliste kaupmehesellide ja kaupmeeste gilditaoline koondis. Vennaskond tekkis tõenäoliselt 14. sajandi lõpus. Tallinna Mustpeade vanim säilinud dokument on 1400. aastal sõlmitud leping Tallinna dominiiklaste kloostriga. Vennaskonna sünniaasta ei ole teada. Traditsiooniliselt peetakse selleks 1399. aastat.

Keskajal oli vennaskonnal ajuti üle kahesaja liikme.

Tallinna Mustpeadel on värvikas osa Tallinna linna ajaloos. Mustpeade sõjaline üksus, ratsasalk, osales Tallinna kaitselahingutes 16. sajandil Liivimaa sõja ajal, võideldes linna piiravate Vene vägede vastu. Hiljem täitis see linna auvahtkonna ülesandeid kõrgete külaliste vastuvõtul. 1788. aastal asutatud Mustpeade tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing kogu tollases  Vene riigis.

Vennaskonna auliikmete – auvendade hulgas on olnud Rootsi kuningaid, Vene keisreid ja muid kõrgeid võimukandjaid. 1938. aastal võeti auvennaks Eesti president Konstantin Päts.

19. sajandi lõpust saadik on Mustpeade vennaskond tegutsenud seltskondliku ja kultuurilise ühendusena, mille põhikirjaline ülesanne on „ausa kaupmeeskonna üldkasulike ja  kultuuriliste püüete eest hoolitsemine ning hansatraditsiooni säilitamine”.

Sellisena tunnustas Mustpeade vennaskonda ka noor Eesti Vabariik. Erinevalt Tallinna gildidest (Suurgild ja Kanuti gild), mis 1920. aastal riigikogus vastu võetud seisuste kaotamise seaduse alusel likvideeriti, jäi Mustpeade vennaskond alles.

Mustpeade vennaskond on ainuke keskaegses Tallinnas tekkinud ühendus, mis on tänaseni püsima jäänud.

(Ekslik on väide, nagu oleks Mustpeade vennaskond 19. sajandi lõpus klubiks reorganiseeritud. Mustpeade Klubi oli omaette, laiema liikmeskonnaga organisatsioon, mis tekkis juba 19. sajandi alguses. Klubi üüris vennaskonnalt Mustpeade maja ruume ja vennaskonna liikmed olid esindatud ka klubi juhatuses. Mustpeade maja kasutamine ja ülalpidamine oli eriti 1920.–30. aastatel valdavalt klubi korraldada ja kanda.)

Vennaskond oli enne Teist maailmasõda ja ka sõjajärgsetel aastakümnetel valdavalt eestisakslaste / Eestist pärit sakslaste organisatsioon. Veel vennaskonna viimases (1938. aastal) Tallinnas vastu võetud  skraas, s.o põhikirjas on sätestatud, et vennaskonna liikmeks võib võtta „iga laitmatute eluviisidega saksa kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane”. Sama skraa järgi ei tohtinud vennaskonnas olla rohkem kui 100 liiget. Liikmete tegelik arv oli sel ajal maksimumilähedane.

1940. aasta algul avaldasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa esindajad Mustpeadele tugevat survet, et vennaskond lõpetaks oma tegevuse Tallinnas ja annaks oma varad üle Saksa Usaldusvalitsusele. Vennaskond otsustas siiski tegevust jätkata, kuigi osa mustpeavendi oli selleks ajaks juba ümberasujatena Eestist lahkunud. Vennaskonna sulgemise otsuse vormistasid tollased Eesti NSV võimud 1940 aasta augustis. Mustpead ise – neid oli Tallinnas siis veel mõnikümmend, alla kolmandiku tollasest liikmeskonnast – üritasid vennaskonda viimase võimaluseni kodulinnas elus hoida.

Mustpeade kogunemised jätkusid Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt okupeeritud Poola alal nn. Warthegaus, kuhu oli paigutatud suur osa baltisaksa ümberasunutest, ning hiljem Lääne-Saksamaal ja Rootsis.

1961. aastal registreeriti Mustpeade vennaskond Saksamaal ametlikult Tallinnas tegutsenud vennaskonna õigusjärglasena „Tallinnast pärit Mustpeade vennaskonna” nime all – Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval. Vennaskonna ametlikuks asukohaks jäi registreerimise koht – Hamburg. Aastakoosolekute pidamise kohaks kujunes hiljem Bremen.

1973. aastal võeti vastu tänaseni kehtiv skraa, mis suures osas põhineb 1938. aasta skraal. Varasemaga võrreldes on aga muudetud liikmeks vastuvõtmise tingimusi: vennaskonda võib vastu võtta „iga laitmatute eluviisidega kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane ja mitte üle 45 aasta vana”. Peale selle võib „üksikjuhtudel liikmeks võtta ka mittekaupmehi ja üle 45 aasta vanuseid kandidaate”. Kadunud on seega nii vallalisuse kui ka „saksluse” nõue.
Liikmete piirarv on endiselt 100. Viimastel aastatel on mustpeavendade arv kõikunud 30 ja 50 vahel.

Mustpeade aasta tippsündmuseks on jäänud aastakoosolek ja sellele järgnev vendade pidusöömaaeg. Vana tava kohaselt peetakse need laupäeval enne laetare`t, st. paastuaja neljandat pühapäeva, kolm nädalat enne lihavõtteid.