Linnaga meedias kakelda on alandav aga valed tuleb ümber lükata

14.10.2012

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaheksa-vastust-mustpeade-vennaskonnalt-tallinnaga-vaidlemine-on-alandav-aga-valed-tuleb-umber-lukata.d?id=65107560

Mustpeade maja ümber on üles puhutud palju emotsioone. Tuhanded inimesed on andnud allkirju kultuuri toetuseks ja nüüd nad näevad, kuidas need hääled kuluvad marjaks ära hoopis Keskerakonna valimisvõitluseks,” on kirjas mustpeade poolt Delfi palvel saadetud loos, kus kirjeldatakse vaidluse tegelikku seisu.

Allpool avaldame esimest korda mustpeade detailise ülevaate Mustpeade maja omandivaidlusest linnaga.

“Peame alandavaks linnavalitsusega kraaklemist meedia vahendusel ja seetõttu oleme valinud teha linnavalitsusele oma ettepanekud otse ja meedias vaikida. Siiski on aeg õiendada mõned laialt levimaläinud väärarvamused ehk mõnikord ka suisa valed. Linnarahval on õigus teada asjadest enam.

 

Milles siis on kogu vaidluse iva?

Küsimus on selles, kas Mustpeade maja tagastada või mitte. Seadus ütleb, et vara tuleb õigusjärgsetele omanikele tagastada. Mittetagastamine on erijuhus, kui selleks on väga tungiv põhjus. Tungivaks põhjuseks võib olla vajadus kasutada maja kultuuriliseks otstarbeks, kui tagastamise korral seda teha ei saa. Linn väidab, et ei saa ja nõuab valitsuselt maja mittetagastamist.

Mustpead on kõik need aastad suurepäraselt mõistnud, et avalik huvi seisneb selles, et maja jääks edaspidigi avatuks kultuuriürituste tarvis. See on ka mustpeade endi eesmärgiks. Mustpead on kutsunud linna vähemalt viiel korral pidama sisulisi läbirääkimisi selle üle, kuidas kultuuritegevust majas korraldada peale tagastamist. Linnavalitsus pole mitte ühelgi korral isegi alustanud läbirääkimisi.

Esitasime 2007. aastal valitsusele maja kasutuskontseptsiooni, samuti pakkusime linnavalitsusele kaasomanike kokkulepet. 2011. aastal pakkusime linnale välja juba ühepoolselt allkirjastatud lepingu, mis muuhulgas sätestas:

“2. Mustpeade Vennaskond võimaldab kasutada Mustpeade Maja senisel sihtotstarbel Tallinna linna elanikkonna vajadustest ja huvidest lähtuvaks kultuurialaseks teenindamiseks ja vaba aja sisustamiseks.

3. Mustpeade Vennaskond võimaldab Mustpeade Maja kasutamist Lepingu punktis 2 nimetatud sihtotstarbel tähtajatult.”

Kokkulepe oleks kaitsenud maja nii mustpeade kui ka linna plaanide muutuste eest – ka juhuks kui rahahädas linnavalitsus tulevikus tahaks maja müüa.

Vaidluse iva pole mitte selles, et ärimeestest mustpead püüavad Tallinna Filharmoonialt maja kätte saada, nagu linnavalitsus püüab muljet jätta. Tallinna Filharmoonia ei puutu omandiküsimusse – nemad on majas rentnikud ja saavad sellistena vabalt jätkata ka peale tagastamist. Asja tegelik iva on selles, et linnavalitsus tahab lihtsalt mustpeade ajaloolist vara.

Kes on tänapäeval Mustpead?

Mustpeade vennaskond on Euroopa üks vanimaid senitegutsevaid kodanikuühendusi. Mustpeade vennaskond asutati 1399. aastal vallaliste kaupmeeste ühinguna. Aja jooksul on kadunud nõudmised abielustaatuse kui ka kaupmehestaatuse osas, samuti ei ole rahvus enam oluline. Praegu on vennaskonnas vendi 32. Nende hulgas sakslasi, rootslasi, 9 eestlast ja ka 1 austerlane.

Vennaskonna registriaadress on Hamburgis, koos käiakse viimasel kümmekonnal aastal peamiselt taas Tallinnas. Meie auväärseim vend on 95, noorim 27 aastat vana. Mustpeade töökeel on saksa keel.

Kas tänased mustpead ikka tegelikult on üldse õigusjärglased?

Tallinna linnavalitsus on ootamatult vastupidist seisukohta püüdnud levitada. Mustpeade vennaskond jätkas oma tegevust ka peale 1940. aastat, nüüd juba võõrsil. Mustpeade õigusliku järjepidevuse kinnitas Eesti kohus 1999. aastal. Loomulikult pole mustpeade hulgas värisevate kätega 600-aastast “päris mustpead”, kes alamsaksa keeles pajataks sellest, kuidas mustpead linna kaitsesid Liivi sõjas. Tegemist on sama organisatsiooniga ja selles küsimuses on vastupidise väitmine täitevvõimu poolt lugupidamatus Eesti kohtusüsteemi ja Tallinna ajaloo vastu.

Kus te siiani olnud olete? Nüüd kus maja korras, muidugi tahaksite te seda maja?

Mustpeade vennaskond esitas taotluse vara tagastamiseks juba aastal 1991. Oleme sellest ajast oodanud õigluse jaluleseadmist. Oodanud kannatlikult. Kasutaksime siinkohal tuntud ajaloolase Jüri Kuuskemaa kuulsaid sõnu aastast 2004:

“Suhtlus mustpeadega on mul võimaldanud omandada küllaldase ettekujutuse ajaloolise vennaskonna jätkuvast traditsioonikandvusest ning kõrgeetilisusest. Kuid nad on harjunud euroopalike asjaajamistraditsioonidega ning seaduse austamisega. Sestap pole nad pidevalt kulutanud haridusministeeriumi, linnavalitsuse ja maavalitsusi uksi …”

Mida on kohus otsustanud?

Esimese asjana otsustas kohus 1999. aastal, et Mustpeade vennaskond on olnud oma tegevuses järjepidev ning seega omandireformi õigustatud subjekt.

Valitsus otsustas esimest korda tagastamise aastal 2008. Siis algas kohtutee. Pikkade vaidluste käigus leiti, et Vabariigi valitsuse otsuses oli üks põhjendamisviga ja kohustati valitsust uut otsust tegema. Kohus ei ole mitte kunagi mitte üheski astmes leidnud, et maja tuleks jätta Tallinna linnale.

Mida te majaga tegema hakkate?

Kui vaadata postkaarte, siis Mustpeade maja uksed on täna piltide peal suletud. Meie tahame need avada. Me tahame, et majale oleks ligipääs kõigil kodanikel, me tahame, et jätkuks kultuuritegevus ning me tahame, et seda oleks senisest rohkem.

Majas hakkab olema püsinäitus Mustpeade Vennaskonna ning hansaliikumise ajaloost, mille kokkupanemisel on kasutatud ka seni Saksamaal asunud arhiivimaterjale.

Linn on majasse palju maksumaksja raha investeerinud. Kas te kompenseerite selle?

Maja korrashoid on iga omaniku kohus. Mustpead ostsid maja aastal 1531, ehitasid seda ümber ja hoidsid maja korras kuni 1940. aastani, mil nõukogude võim selle natsionaliseeris. Mustpeadele ei hüvitatud loomulikult midagi. Tallinna linn omakorda ei ole maja eest mitte midagi maksnud, saades selle 6 aastat tagasi tasuta.

Tallinn on kuue aasta jooksul investeerinud heal juhul 200 000 eurot. Samal ajal laguneb ehk amortiseerub maja igal aastal 150-200 000 euro ulatuses, aluseks on võetud vanalinna võrreldava suurusega maja amortisatsiooniarvestus. Seega Tallinna linna kätes oldud aja jooksul on maja kaotanud väärtust umbes 5 korda enam kui saanud investeeringuid.

Mida arvate linnarahva küsitlusest – paljud inimesed on teie vastu hääletanud?

Esiteks, Eestis on õnneks igal inimesel õigus arvata täpselt seda, mida tahab ja seda arvamust ka vabalt väljendada. Arvamus kujuneb ikka olemasoleva info põhjal. Info, mida inimestele on eelnevalt antud, oli aga eksitav – et Mustpead võiksid tahta suruda majast välja kultuuritegevust.

Teiseks, küsimus ise määrab ära vastuse. Inimeste käest küsiti, kas toetate Mustpeade maja jätkamist avaliku kultuuriobjektina, luues vale eelduse, et mustpeade käes see võimalus puudub. Muidugi tuleb sellisele küsimusele jaatavalt vastata. Pole kahtlustki, iga inimene, kes kultuurist hoolib, vastab nii.

Küsimus oleks saanud olla teistsugune, näiteks: “Kas soovite, et okupatsioonivõimu loodud ülekohus põlistatakse ja vana väärikas Mustpeade maja jäetaksegi keskerakondliku linnavalitsuse kätesse?” Kui sinna ette oleks korraldatud kampaania, mille järgi tõenäoliselt hakatakse maja kasutama peaasjalikult keskerakonna kahtlase taustaga rahastajate hüvanguks, mis on umbes sama kuri spekulatsioon kui see, mida linn mustpeade diskrediteerimiseks kasutab, siis võib taibukas lugeja arvata, mida oleks linnarahvas arvanud.

Kolmandaks, kogu sellel küsitlusel polnud muud kui propagandaväärtus. Omandiküsimusi ei saa lahendada rahvaküsitlustel ja seda küsitlust vajatakse vaid järgmisteks valimisteks. See seletab ka, miks linn nii raevukalt nõuab toetusavalduste plaani täitmist kuni koolideni välja.

Lõpetuseks. Nõukogude võim tekitas eestlastele ja ka teistele siin elavatele inimestele ja organisatsioonidele kirjeldamatut ülekohut. See ülekohus kestis üle 50 aasta.

Eesti Vabariik otsustas, et ajalooline õiglus tuleb jalule seada ning et varad tuleb õigusjärgsetele omanikele tagastada. See otsus sünnitas inimlikul tasandil palju uut ülekohut.

Kuid valida oli kahe halva vahel ja valiti õiguslik järjepidevus. Enamike inimeste jaoks on see teema unustatud, protsessid lõppenud ja elu läheb edasi. Mustpead on oodanud maja tagastamist 21 aastat. Tõenäoliselt tuleb oodata veel mõnda aega, aga seljataga on meil ka 613 aastat. Ootame.”